Üha enam ostetakse poodides ihu pesemiseks duššigeele, sest need tunduvad olema mugavamad, lõhnavamad ja puhtamad. Miks peakski siin üldse mõtlema keskkonnale, on lihtne küsida? Kuid küsime siiski, kumb on keha pesemiseks keskkonnasõbralikum kas duššigeel või seep? Mõlemad ju pesevad puhtaks…
Duššigeelid on saanud rahva lemmikuks alles viimastel aastakümnetel. Enne peeti au sees erinevaid seepe. Viimastel aastatel on ka mehed üha usinamalt asunud oma keha duššigeelidega pesema. Siin mängib oma rolli kindlasti meestele suunatud reklaamide hulk, aga ka see, et alguses ei nähtud mehi duššigeelide sihtgrupina.
Kui võtta vaatluse alla seep kui “toode” ja duššigeel kui “toode”, jääb esimesena silma pakend. Enamasti on seebid pakendatud paberisse/kilesse ja duššigeel plastikust pudelisse, mis loob esimese suure erinevuse.
Olgem ausad, seepe mahub ühe transpordialuse peale rohkem kui duššigeele. Duššigeele on nende pudeli kuju eripärade tõttu ka keerulisem transportimise jaoks turvaliselt pakendada. Seega duššigeelid kulutavad juba enne poodi jõudmist rohkem transpordikilomeetreid ja pakendeid.
Kui toode otsa saab, siis tühi plastpudel võtab ka konteineris ja prügimäel palju rohkem ruumi. Kui veab, siis jõuavad mõlemad pakendid taaskasutusse, aga alati ei pruugi nii minna. Seetõttu on oluline pakendi suurust tähele panna.
Vastuargumendina tuuakse tihtipeale välja kahte seebi väidetavat puudust – seep muutub vannitoas pehmeks ja kulub seetõttu ruttu, ning duššigeel tundub paljudele hügieenilisem, sest selle toote sisuga puutub korraga kokku vaid üks kasutaja.
Seebi pehmeks muutumise vastu aitab seebi kuivatamine kasutuskordade vahel. Tasub jälgida, et seep ei jääks niiskele alusele seisma. Hästi aitavad kuivatusrestiga seebialused. Eriti oluline on kuivatada käsitööseepe, sest need on tavaliselt pehmemad.
Indoneesias tavatsetakse troopiline mets hävitada ja asendada see palmiõli tootvate istandustega. See aga suurendab oluliselt kasvuhoonegaaside emissiooni atmosfääri. Indoneesia on hetkel Hiina ja USA järel kolmandal kohal CO2 emissiooni poolest. Kui palmiõli tootmine jätkub samasuguse tempoga nagu praegu, siis on viieteistkümne aasta pärast Indoneesia troopiline mets hävitatud.
Tavalised masstoodangu seebid ja vedelseebid võivad sisaldada kunstlike värv- ja lõhnaaineid, triklosaani, parabeene, ftalaate, DEA ühendeid ja teisi potentsiaalselt ohtlikke kemikaale.
Nüüd, kui on välja selgitatud, mis on mis, siis jääb küsimus, kumb on keskkonna seisukohalt parem?
Kui nüüd võtta puht teaduslikult seisukohalt, siis on võitja seep.
Miks? Esmalt kulub duššigeeli tootmisele oluliselt rohkem energiat – umbes viis korda rohkem!
Mis on keskkonna, tervise ja praktilisuse seisukohalt mõistlikum – seep või duššigeel? Puhtalt pakendita vaadates on keskkonna seisukohalt vastus lihtne – seep.
Praktilisuse osas võidaks vedel vorm? Tervise osas on faktoreid mitmeid. Iga toote ja selle alternatiivi juurde käib rida plusse ning miinuseid, seepärast vaatame veidi lähemalt, mis erinevused on seebil ja duššigeelil.
Esimese asjana peaks teadma, et kuigi nii seep kui duššigeel aitavad meil puhtaks saada, ei ole nad päris samad asjad. Seebid on klassikaliselt valmistatud rasvadest või õlidest, veest ja leelisest; duššigeelid on seebi sarnased pesuvahendid, mis lisaks sisaldavad pindaktiivseid kemikaale, mis suurendavad vahendi mõju. Küll aga võib ka seepe esineda vedelal kujul, samas kui mõned tahked seebid sisaldavad küllalt lisaaineid, et neid saab nimetada tahkeks pesuvahenditeks. Nipp: kui pakendil ei ole kirjas sõna ‘seep’, siis on tegemist pesuvahendiga.
Miks? Esmalt kulub duššigeeli tootmisele oluliselt rohkem energiat – umbes viis korda rohkem. Teiseks on vedelseebil kuni 20 korda rohkem pakendimaterjali kui ühel tagasihoidlikul seebil, mida sageli müüakse pappkarbis või lausa lahtiselt.
Tervise seisukohalt ei tasuks unustada et duššigeelid on tavaliselt naftal baseeruvad. Lisaks leidub nendes veel mitmeid küsitavaid kemikaale, sealhulgas parabeenid ja muud säilitusained (mis võivad segada hormonaalset tasakaalu), pindaktiivseid aineid (mõned saastavad meie veekogusid) ja ftalaate (hormoonid taas). Tavalised seebid näevad võrdluses palju palju puhtamad välja.
Kohalik toodang on enamasti tehtud väiksemates mahtudes ja kohalikust toorainest. Nii säästate suurel hulgal transpordikilomeetreid ja toetate kohalikku ettevõtlust. Valikut tehes tasub aga igal juhul eelistada kodumaist (säästa transporti) ja võimalikult keskkonnasõbralikku pakendit.
Make Your Dreams OÜ käsitööseebid on valmistatud erinevatest seebimassidest.
Mis on seebimass?
Valmis seebimass on lõhnatu ja lisanditeta seep. Seebimassist seebi tegemise käigus kuumutatakse mass sulamiseni, lisatakse soovi korral värvained, lõhnad jm lisandid, valatakse vormi ja lastakse tahkuda.
Valmis seebimassi puhul on palju tööd juba seebivalmistaja eest ära tehtud, Kasutajal ei ole vaja kokku puutuda seebikivi käitlemisega.
Kitsepiimaseebid – Taimsest toorainest valmistatud seebimass sisaldab niisutavat glütseriini, naturaalselt kitsepiima ja kookosrasva, sisaldab ehtsat kitsepiima ja sarnaneb välimuselt klassikalisele seebile. Kitsepiima tõttu ei sobi veganitele.
SLS vabad seebid –
Õrnatoimeline taimse tooraine baasil seebimass on SLS ja SLES vaba. Niisutav glütseriiniga seebimas sisaldab looduskosmeetikas laialdaselt kasutusel olevaid pindaiktiivseid aineid- naatriukokosulfaati ja kookosglükosiidi.
SWIRL seebimassist seebid – Võrreldes teiste seebimassidega on Swirl seebimass suurema viskoossusega. Suurepärane vahutavus
Glütseriini sisaldus muudab seebi heaks nahaniisutajaks. Väga niisutav koostis. Ei issalda SLS ega palmiõli. Õrn nahale.
Seebimass seeriast „Sulata ja Vala“ (“MELT&POUR”), mis on valmistatud looduslikest taimsetest toorainetest ning mis ei sisalda pindaktiivseid aineid, naatriumlaurüülsulfaati ja naatriumlaureatsulfaati. Valmistatud naturaalsest toorainest. Hästi vahustuv. Kõrgele glütseriini sisalduse, niisutab suurepärasel nahkat ja tekitab meeldivaid tunnetusi.
Seega, seep on kindlasti Sulle ja keskkonnale parim valik! 
Aitäh!
